Patika külast

Sul on infomaterjali selle lehe täiendamiseks? Võtame kaastööd tänulikult vastu!

Patika (Patricae) küla on esmakordselt mainitud 1241. a Taani hindamise raamatus kui üht vanimat Tallinna Jaani seegile kuulunud maavaldust. 

Pärast valdade tekkimisest mõisate aladele kuulus Patika küla Kautjala valla haldusalasse. Valdade liitmisega 1890. aastal sai Rae valla osaks.

1918. a asutati Patikal “Ilmarise” seltsi poolt raamatukogu, mis tegutses vanas koolimajas (Kautjala algkool).

1949. a moodustati Patika külas “Töösangari” kolhoos. Seejärel alustati Patika küla keskasula planeerimist. Selle planeeringu kohaselt on rajatud Patikale keskasula elamukvartal ja kultuurimaja hoone, mis mõnda aega tegutses ka koolina. Suurem osa toona planeeritud elamukvartalist on siiski välja ehitamata, samuti staadion jms objektid.

1960ndatel aastatel toimunud kolhooside ühendamise järel kuulus Patika küla Vaida sovhoosi haldusalasse. 1970-80-ndatel oli suhteliselt aktiivne periood, mil Patika kultuurimaja juures tegutsesid mitmed ringid ja korraldati rahvapidusid.

1980ndate keskel hakati Patikale rajama suvilakooperatiive. Tänaseks on Patikal kokku 6 suvilakooperatiivi ligi 200 krundiga, millest paljudele on rajatud aastaringseks elamiseks kasutatavad elamud.

1990ndate aastate alguses lagunes sovhoos ja põllumajanduslik suurtootmine soikus. Sovhoosi lagunemise järel vähenes ka ühiste ürituste korraldamine. Paljud põllumajanduses töötanud inimesed pidid ümber orienteeruma.

1996. a müüdi enampakkumisel Patika kultuurimaja, mis on tänasel päeval erakätes, hoones tegutseb Patika kauplus ja söögituba. 

2003. a alustati Kuremäe uuselamurajooni rajamist, kokku 69 elamukrunti.

Rangi talu maadele on rajatud väike hobusetall, kus lisaks hobustele on pererahva hoole ja armastuse pälvinud palju teisi huvitavaid koduloomi.
Patikal on säilinud ka mõned traditsioonilise põllumajandusega tegelevad talud. Viljakasvatusega tegeletakse Kohu ja Ärdla taludes. Mitmed endised talud, kus varem loomi ja põldu peeti on sellest loobunud ja kasvatavad köögivilju ja muud säärast vaid oma tarbeks ja seda ennekõike traditsioonide hoidmise pärast. Mõte propageerida oma küla toitu, on olnud jutuks ka küla aktiiviga. Omad teavad väga hästi, kelle käest piima, kartulit, mett või mune küsida. Unistustes oleme isegi mõelnud talukaupa pakkuva poekese rajamisest, et ka väljaspoolt küla tulevale rahvale pakkuda kohalikku toitu.

Ilusaks traditsiooniks on saanud ühise küla jaanitule tähistamine.

Loe ja laula ka Patika lugulaulu.